Mida sa siin teed?
Lugege 1. Kuningate 19:1-9
Ta ise [Eelija] aga käis kõrbes ühe päevateekonna ja tuli ning istus ühe leetpõõsa alla; siis soovis ta oma hinges, et ta võiks surra, ja ütles: „Küllalt! Nüüd, Issand, võta mu hing, sest ma pole parem kui mu vanemad!” (1. Kuningate 19:4)
Prohvet Eelija oli alandanud kuningas Ahabit ja kuninganna Iisebeli. Nüüd otsis kuninganna kättemaksu ja Eelija põgenes elu eest. Oma kurnatust väljendas ta sõnadega, mida olen ka mina sageli südames korranud: „Mul on küllalt, Issand!“ Kujutan ette, milline kergendus täitis prohveti südant, kui ta jõudis pärast oma pikka ja vaevalist teekonda Jumala mäe varju. Aga enne kui Eelija jõudis hinge tõmmata või mõtteid koguda, küsis Jumal: „ Mis sa siin teed, Eelija?” Ühelt poolt viitas küsimus sellele, et Eelija peaks olema mujal, täitmas ülesannet, mille Issand talle andis. Teisalt ajendas see küsimus teda kaaluma oma südame tegelikke motiive. Olen vahel seisnud Eelija kombel takistuste ees, milleks on olnud kriitika selle kohta, kuidas ma õpetan pühapäevakoolis või juhin muusikatööd; vahel on segadust tekitanud teismeliste vanemad; vahel pole vabatahtlikud oma lubadustest kinni pidanud. Nendel hetkedel olen küsinud: “Miks ma tegelikult teen seda, mida ma teen?” Kui Eelija meenutas Jumala pühadust, leidis ta uut jõudu ja jätkas oma erakordset teekonda. Kui võtame aega olukorra hindamiseks, leiame uue innu Jumala ja ligimeste teenimiseks.
Megan L. Anderson (Indiana, USA)